|
Õppekava moodulidÕppekava: Optometrist 2012/2013
| Moodul |
Kirjeldus |
| Optika ja prilliläätsed |
Eesmärk:
1. Anda baasteadmised valguse olemusest ja levimisest meid ümbritsevas keskkonnas ning erineva iseloomuga optilistes keskkondades;
2. anda ülevaade inimese silma refraktsioonivigadest, nende eripäradest ja korrigeerimisvõimalustest ning meetoditest;
3. anda detailsed teadmised erinevate oftalmiliste läätsede ehitusest, toimemehhanismidest ja kasutusvõimalustest.
Õpiväljundid:
Mooduli läbinud üliõpilane:
1. Omab ülevaadet valguse füüsikalisest olemusest, omadustest ja levimisest erinevates keskkondades, oskab valguse ja optikaga seotud võimalikke situatsioone verbaalselt ja matemaatiliselt kirjeldada;
2. identifitseerib silma ametroopiaid ja teab nende korrigeerimisega seotud teaduslikke ja praktilisi aspekte;
3. teab ja tunneb erinevaid optilisi läätsi ja läätsede süsteeme ning nende ehituslikke põhimõtteid, oskab neid graafiliselt ja matemaatiliselt analüüsida ja väljendada;
4. oskab käsitseda lihtsamaid optilisi mõõteseadmeid ja aparaate, hindamaks oftalmiliste läätsede karakteristikuid;
5. hindab asjatundlikult ja kriitiliselt erinevate oftalmiliste läätsekonstruktsioonide mõju inimese nägemisele ning suudab võimalikke probleeme ennetada ja/või korrigeerida;
6. hindab teadmistest ja kogemustest lähtuvalt erinevaid ülesandeid ja esilekerkivaid probleeme ning lahendab need iseseisvalt võimaliku situatsiooni erinevaid aspekte analüüsides, lähtudes kliendi vajadustest ja heaolust. |
| Prillide koostamine |
Eesmärk:
1. Anda üliõpilasele põhjalik ülevaade optikatööstuses kasutatavatest prilliraamide ja –läätsede ning kontaktläätsede materjalidest ja nende omadustest;
2. anda ülevaade erinevatest prilliläätsede töötlemise viisidest, prillide koostamisest ja remondist;
3. anda baasteadmised erinevate prilliläätsematerjalide –ja tüüpide sobivusest erineva konstruktsiooniga ja erinevatest materjalidest valmistatud prilliraamidesse ning võimalikest esinevatest kitsaskohtadest.
Õpiväljundid:
Mooduli läbimisel üliõpilane:
1. Tunneb ära ja teab erinevate prilliraamide ja –läätsede materjalide omadusi ning oskab adekvaatselt hinnata ühe või teise komponendi sobivust antud tööülesandega ja kliendi vajadustega;
2. tunneb prillide valmistamiseks vajalike seadmete tööprintsiipe ning ohutusjuhendeid ja oskab vajadusel kasutusjuhendi abil käsitseda erinevaid prilliläätsede lihvpinke;
3. oskab käsitseda erinevaid prillide valmistamisel kasutatavaid käsitööriistu ja elektrilisi väikeseadmeid ning teab vajalikke ohutus- ja hooldusjuhiseid;
4. teab ja oskab rakendada erinevate prilliraamide sobitamise võtteid ja viise, suudab hinnata ja analüüsida kliendi nägemisvajadust viisil, mis tagab prilliraami ja –läätsede valikul parima võimaliku lõpplahenduse;
5. hindab teadmistest ja kogemustest lähtuvalt erinevaid ülesandeid ja esilekerkivaid probleeme ning lahendab need iseseisvalt võimaliku situatsiooni erinevaid aspekte analüüsides, lähtudes kliendi vajadustest ja heaolust. |
| Nägemise uurimine |
Eesmärk:
Anda baasteadmised inimese silma ametroopiatest ja nägemise kognitiivpsühholoogilistest aspektidest ning binokulaarsest nägemisest;
2. anda põhjalikud teadmised nägemise uurimise erinevatest meetoditest ja nägemise korrigeerimisvõimalustest ning nende kasutamisest praktikas;
3. valmistada üliõpilane ette praktiliseks nägemise korrigeerimiseks õppe- ja töökeskkonnas.
Õpiväljundid:
Mooduli läbimisel üliõpilane:
1. Tõlgendab uuritava nägemise vajadusi ja oskab leida sobilikud meetodid selle kontrollimiseks ja korrigeerimiseks;
2. eristab anomaalset nägemist normaalsest, identifitseerib erinevaid detaile ja võimalikke erijuhtumeid;
3. lahendab iseseisvalt nägemisega seotud teoreetilisi ja praktilisi
probleeme;
4. mõistab objektiivsete ja subjektiivsete nägemisteravuse määratlemise erinevusi ja nende tähtsust prillikorrektsioonis;
5. teab akommodatsiooni, konvergentsi ja refraktsioonivigade eri vorme ja mõistab nende mõju nägemisele ja kujutise tekkimisele võrkkestal;
6. oskab hinnata akommodatsiooni mõju nägemise uurimisel ning korrigeerida lähinägemist;
7. mõistab binokulaarse ja stereoskoopilise nägemise mehhanisme ning võimalkkke anomaaliaid;
8. oskab hinnata inimese binokulaarset nägemist ja valdab silmade (väär)asendite mõõtmise teoreetilisi ning praktilisi aspekte. |
| Oftalmoloogia |
Eesmärk:
1. Anda põhjalikud teadmised inimese silma anatoomiast ja seostest kesknärvisüsteemiga;
2. anda baasteadmised silmahaigustest, nende etioloogiast ja tõsidusest;
3. anda ülevaade oftalmoloogilistest uurimismeetoditest ja –seadmetest ning nende käsitsemisest;
4. anda üksikasjalik ülevaade kontaktläätsedest, kontaktläätsede sobitamisest ja nende kandmisega seotud riskidest;
5. anda ülevaade vaegnägijate abivahenditest ja nende käsitsemisest ning sobitamisest.
Õpiväljundid:
Mooduli läbimisel üliõpilane:
1. Tunneb inimsilma ehitust ja talitlust ning on kursis nägemise juhteteedega ning nende võimalike anomaaliatega;
2. eristab tervet silma patoloogilisest, identifitseerib erinevaid detaile ja võimalikke erijuhtumeid ning on pädev klienti oftalmoloogi vastuvõtule suunama;
3. hindab inimese silma seisukorda kontaktläätsede määramiseks ja sobitamiseks ning on pädev klienti juhendama;
4. suudab ette näha ja lahendada kontaktläätsede kandmisega seotud komplikatsioone ja võimalikke ohte kliendi tervisele;
5. oskab kindlaks teha kliendi vaegnägemise astet ning vastavalt sellel sobitada nägemise abivahendeid või anda nõu igapäevatoimingutega hakkamasaamiseks;
6. hindab kompleksselt erivajadustega klientide probleeme ning pakub asjatundlikke lahendusi. |
| Inimeseõpetus |
Eesmärk:
Anda üliõpilasele valmidus mõistmaks inimorganismi arengut, ehitust, talitlust ja organsüsteemide tegevust reguleerivaid mehhanisme, tuginedes selles toimuvatele füüsikalistele protsessidele ning oskus kasutada elementaarset ladinakeelset terminoloogiat inimese anatoomia, füsioloogia ja patoloogia osas
Õpiväljundid:
Mooduli läbimisel üliõpilane:
1. teab inimorganismi arengut
2. teab inimorganismi ehitust ja talitlust
3. teab inimorganismi ehitust ja talitlust reguleerivaid mehhanisme
4. oskab selgitada organismis toimuvaid protsesse, tuginedes organismis toimuvatele füüsikalistele ja biokeemilistele protsessidele
5. väärtustab omandatud teadmisi
6. oskab seostada omandatud teadmisi teiste õppeainetega
7. tunneb ladinakeelset terminoloogiat |
| Haigusteõpetus |
Eesmärk:
Anda ülevaade:
1. tervisepoliitika põhimõtetest, üldistest patoanatoomilistest ja patofüsioloogilistest muutustest organismis, sagedamini esinevatest sise- ja närvihaigustest, käsitledes silmade patoloogiat põhjustavaid
haigusi;
2. enamkasutatavatest ravigruppidest, pöörates põhitähelepanu silmahaiguste diagnostikas ja ravis kasutatavatele ravimitele; eelarstliku abi võimalustest ja esmaabi võtetest.
Õpiväljundid:
Mooduli läbimisel üliõpilane:
1. omab teadmisi tervise ja tervisedenduse teoreetilistest alustest;
2. omab teadmisi Eesti rahvastiku tervislikust seisundist;
3. tunneb patoloogia olemust ja oskab kasutada üldpatoloogiaalaseid põhimõisteid;
4. omab eelteadmisi levinumate haiguste (ateroskleroos, südame isheemiatõbi, allergilised haigused) etiopatogeneesist;
5. tunneb sagedamini esinevaid ja silmade kahjustust põhjustavaid siseja närvihaigusi koos nende kliinilise pildi, tekkepõhjuste, diagnoosimis- võimaluste, ravi- ja profülaktika põhimõtetega;
6. omab teadmisi ravimite toimetest organismile ja toimeid mõjutavatest teguritest;
7. omab teadmisi silmahaiguste diagnostikas ja ravis kasutatavatest ravimitest;
8. oskab seostada saadud teadmisi oma tulevase erialaga;
9. omab üldisi teadmisi eelarstliku abi võimalustest;
10. oskab osutada esmaabi. |
| Professionaalne areng |
Eesmärk:
Anda ülevaade:
1. kooli õppesüsteemist ja õppekavast ning üliõpilase õigustest ja kohustustest;
2. suhtlemisdistsipliinidest ja eetika olulisusest tulevas töös;
3. ettevõtluse ja juhtimise põhipostulaatidest;
4. isikliku erialase arengu olulisusest tulevases kutsetöös;
5. erialase töö olemusest ja positsioonist;
6. elukestva õppimise vajalikkusest ja enesetäiendamisest.
Õpiväljundid:
Mooduli läbinud üliõpilane:
1. Omab ülevaadet eriala õppekava sisust ning aineprogrammidest, õppekorralduseeskirjast ja oskab kasutada õppeinfosüsteemi;
2. teab, tunneb ja kasutab erinevaid õpistiile ning kõrgkoolis kasutatavaid õpetamismeetodeid;
3. on võimeline planeerima ja juhtima iseseisvat tööd ja karjääri ning arendama oma õpioskusi;
4. oskab süstematiseerida ja üldistada õppekavas olevates ainetes õpitut, rakendada teoreetilisi teadmisi praktikas;
5. oskab kriitiliselt analüüsida, diskuteerida ja argumenteerida oma seisukohti;
6. tunneb, rakendab ja arendab erinevaid suhtlemistehnikaid, oma isiklikke õpiressursse, võimeid ja mõistab isikliku motivatsiooni vajalikkust eriala omandamisel ja karjääri planeerimisel;
7. omandab teadmised ning kogemuse teiste üliõpilaste juhendamiseks;
8. väärtustab ja oskab kasutada meeskonnatöö põhimõtteid. |
| Uurimis- ja arendustöö alused |
Eesmärk:
Selgitada tõenduspõhiseid uurimistöö aluseid kasutades erinevaid infoallikaid (sh erialaseid andmebaase), kavandada ja läbi viia rakendusteaduslikke uuringuid ja arendustöid ning väärtustada uurimistöö eetilisi küsimusi.
Õpiväljundid:
Mooduli läbinud üliõpilane:
1. Omab üldteadmisi infoühiskonnast, infotehnoloogiavahenditest, teabeõpetusest, andmebaasidest;
2. oskab kasutada e-õppe võimalusi veebipõhises õpikeskkonnas IVA;
3. teab, tunneb ja oskab kasutada eesti ja inglise keelset terminoloogiat;
4. teab ja tunneb teadustööde ja uurimuste erinevaid lähtekohti, mudeleid ja meetodeid ning oskab neid rakendada;
5. oskab sõnastada töö eesmärki, hüpoteesi, tegevuskava, lähtudes tõenduspõhisest teabest, omab arusaamist ja oskust selle läbiviimisest;
6. oskab koostada ja esitleda kirjalikku tööd ning kaitsta seda diskussioonis;
7. kasutab teadustööde ja uurimuste erinevaid lähtekohti, mudeleid ja meetodeid;
8. oskab eesti keelt vähemalt C 1 tasemel;
9. oskab vähemalt ühte võõrkeelt B 1 tasemel. |
| Valik- ja vabaained |
Eesmärk:
Anda üliõpilasele võimalus teadmiste ja oskuste süvendatud arendamiseks optomeetrias ja huvide realiseerimiseks muudes tervishoiuvaldkondades vabalt valitavate õppeainete kaudu.
Õpiväljundid:
Mooduli läbinud üliõpilane:
1. omab süvendatud teadmisi valitud valikainetest;
2. on omandanud täiendavaid teadmisi, oskusi ja väärtushinnanguid optomeetrias või sellele lähedases valdkonnas;
3. suudab omandatud teadmisi seostada oma erialaga. |
| Diplomieelne praktika |
Eesmärk:
Anda üliõpilasele iseseisva töö kogemus, mis hõlmab kõike optometristi ametiga kaasnevat - klienditeenindust, prillide valmistamist ja sobitamist, nägemise kontrolli ja oskust hinnata eriolukordi ning vastavalt sellele käituda
Õpiväljundid:
Mooduli läbimisel üliõpilane:
1. Teab ja tunneb erinevaid nägemisteravuse kontrollimise ja korrigeerimise viise ning lähtub oma soovitustes ja valikutes kliendi
vajadustest ja võimalustest;
2. oskab iseseisvalt kogutud informatsiooni kriitiliselt ja loovalt tõlgendada ning näitab initsiatiivi ja vastutustunnet arendus- ja
meeskonnatöös;
3. oskab analüüsida nii kirjalikus aruandes kui ka seminaris tööprotsessi ja selle ning anda sellele hinnangut;
4. seostab ja väärtustab seniste õpingute käigus omandatud teooriat ja praktikat eriala ja kõigi teiste õppekavas olevate ainetega. |
| |
